Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1146

„Saskia” on lugu noore naise tavalisest elust. Romaani läbivaks teemaks on armastus. Kas peategelane leiab lõpuks selle Õige? Kas inimese õnn sõltub üksnes armastatust või peitub õnn inimeses eneses? Kas Saskia ise oskab ja suudab armastada? Autori debüütromaan „Saskia maailm” ilmus 2008. aastal. „Saskia” on autori teine raamat, milles sisaldub „Saskia maailm” ja sellele kirjutatud järg „Saskia”.

On 1974. Pietro Salvari, andekas muusikaõpetaja, kelle külm ratsionaalsus võib olla sama hävitav kui tema sisemised vastuolud ja talitsematu saavutusjanu, leiab end väikesest Itaalia mägikülast, kus tema saabumine rebib lahti vanad haavad ning ähvardab pinnale tuua aastakümneid varjatud saladused. Intriigide hämaruses saab Pietro majakaks erakordne mees, kelle võimuses on anda elu suurmeistrite sündimata muusikale, ent kes peab selle eest maksma ränka hinda… Samal ajal käivitab Roomas plahvatanud autopomm üleriigilise otsingu terroristi tabamiseks ning jäljed osutavad tundmatule, kelle üks varjunimesid on Salvari. Viiskümmend aastat enne seda astub aga noor Silvia Manzo Napoli uduses sadamas viimasele laevale, mis viib põgenikke Uude Maailma, aimamata, et teda ootab ees suurim proovilepanek, mille ta eales läbi teeb… Märt Lauri debüütromaan Appassionata pälvis Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Barcelonas elava eesti autori tõsieluromaan „NORA” viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma. Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi. Jõhker isa, süütu lapsepõlvekiindumus, keelatud armastus, pagendus nunnakloostris, lapsest loobumine… – kas inimene määrab osagi oma elumustrist või on ta vaid mängukann juhuste käes? Kas enesemüümine on pelgalt patt või ka võimalus ellu jääda? Juba nomineeritud esikromaanis „La mala vida ehk neetud elu“ jahmatas autor kolme peategelase põimunud elusaatuste meisterliku ja julge vahendamisega. Ka „Norast“ vilksatavad läbi „Neetud elust“ tuttavad Rosa ja Kristian, samuti ei mööduta Hispaania ajaloo lähimineviku pöördehetkedest sinna pilku heitmata. Ent need pole sugugi ainsad ühenduslülid Jan Beltráni raamatuis.

Hiiumaal Kärdla linnas asub kahekordne hall maja, saun-võõrastemaja. Neljakümne aasta vältel oli see koht, kus hiidlased said pesta ihu ja puhastada hinge. Lähiajaloo mäletamiseks püüdsin enam-vähem reaalselt kirjutada seal toimunust. Lisaks linnasaunas toimunule sai kirja pandud ka olukord saunadest Hiiumaal. Lugejat ei tohiks segada, et kirjutatud on peamiselt Hiiumaa saunadest. Samasugust suhtumist sauna võib leida igas Eestimaa nurgas. Seda raamatut lugedes võib mõnelgi mehel tekkida igatsus oma sauna järele. Siit ei leia õpetust, kuidas sauna ehitada – selleks on teised raamatud. Minu poolt oleks ainult üks õpetus: vaadake kõiki saunasid ja siis otsustage ise, millist soovite. Peale teist kütmist olete veendunud, et see tuli parim. Niikaua, kuni suitsevad Eestimaal saunade korstnad, elab ka eestlane, tema visadus ja huumor. Hüva leili! Raamatu autori Agu Takise esikromaan „Härrana sündinud“ ilmus 2011. aastal ning üsna pea tuli sellele tehe ka teine trükk. Käesolevas raamatus süveneb autor saunakultuuri laiemalt ning räägib erinevatest saunadest sõjaväes, saunaskäikudest parteibossidega või soomlastega. Ja seda kõike läbi mõnusa Hiiu huumori.

Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga – võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem taluda. Kui aga lootus kaob – mitte nii, et kaob ja läinud ongi, vaid tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul, ja sureb… ja nõnda iga päev, kuni päevadest saab kuu ja kuudest aasta ja aastaidki võib juba kümnetesse jagada, kaotab inimene iga lootuselinnuga ka tükikese iseendast, aga ei saa ju nõnda olla, et nii peabki olema? Aigi Vahingu esikromaan Valik räägib paranemisest. Paranemisprotsessi mõõnadest ja tõusudest, saavutustest ja tagasilangustest. Valik ei anna vastuseid, esitab aga terve rea küsimusi, ning ärgitab lugejat küsima ka endalt: on´s elu piinadega hädavajalik või saab teistmoodi ka? See on nagu viitsütikuga pomm, ütleb kirjastaja Tiina Ristimets. Plahvatusohtlikult aus ja imetlusväärselt julge teos paranemisprotsessist. Aigi Vahingult on ilmunud terve rida kolumne, intervjuusid, reportaaze, esseesid (1996-2009) erinevais Eesti väljaannetes. Valik on autori esikromaan ning räägib puhastumisest. Vahing on New Yorgi välispressikeskuse liige ning töötab hetkel vabakutselise ajakirjanikuna ja varikirjutajana. Autor elab Brooklynis, New Yorgis.

Stiililiselt nõtke ja elegantne romaan on vanamoelise hingusega, meenutades 19. sajandi kirjandust. Tegevus on ajatu ja ruumitu, kätkedes salapära ja mõistatusi. Loo sisse on peidetud kummardused Alessandro Bariccole ja Clint Eastwoodile.

Tellise tekstikogumik on autori sõnul ilmale tulnud just tänu ümbritsevale elule, mille vastuolusid on võimendatud. Unustamata sealjuures inimlikku soojust. Kogumik hõlmab tekste aastast 2006-2010, millest osa on kirjutatud teatrile, sobides aga suurepäraselt ka lugemiseks, nii kodus, tööl kui ühiskondlikus transpordis. Teemadeks ajaga kaasas sammumine, teiste matkimine ja edumudelite rakendamine, elukallidus, kunstnike kompromissivalmidus, diletantlik soov kõike sildistada, üksindus ja võimetus leida endale sobivat elukaaslast või oskamatus valida selget maailmavaadet. Kõik need nii-öelda suured ja kangelaslikud teemad mõjuvad läbi lihtsate tegelaste vaatenurga lähedaste ja puudutavatena.

Populaarse menuraamatu filmikujundusega uustrükk. Probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid avastab peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Margus Karu esikromaan „Nullpunkt” tõusis kohe ilmumise järel 2010. aasta kevadel müügiedetabelite tippu ning juba samal sügisel arvati see soovitusliku koolikirjanduse nimekirja, kust praeguseks on jõudnud põhikooli kirjandusõpikutessegi. 2010. aasta lõpus pälvis romaan Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna. „Nullpunkti” ainetel valmis 2011. aastal lavastus Rakvere teatris ning 2014. aasta lõpus linastub filmistuudio Allfilm ja Eesti Rahvusringhäälingu koostööna mängufilm ja kuueosaline telesari. Sarja režissöör on Mihkel Ulk, stsenarist Margit Keerdo-Dawson ning Johannest kehastab Märt Pius.

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest. 
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. 
Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.

Kui Henry pole ettevaatlik, teeb naine ta lolliks oma metsikute, sardooniliste naljadega ja ajab ta farmist ja oma peast igaveseks välja. Ta peab olema ettevaatlik. Ta peab naise kinni püüdma, nagu püütakse hirve või metskurvitsat, kui jahile minnakse. Pole kasu metsa minemisest ja hirvele ütlemisest: "Palun lange mu püssi ees." ei, see on aeglane, õrn lahing.

Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maailmas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni. Kätlin Kaldmaa tõlkija ja luuletaja Rea mainekaid auhindu pälvinud „Tuba” on Emma Donoghue seitsmes ja seni kõige enam kõneainet pakkunud romaan. 2010. aasta kevadel oli selle pärast kihevil kogu kirjastusmaailm: raamatu avaldamisõiguse eest pakuti üha suuremaid ja suuremaid numbreid. Ärevus sai veelgi suurema hoo sisse siis, kui kaks nädalat enne raamatu jõudmist kauplustesse selgus, et romaan on märgitud Man Bookeri kirjandusauhinna lõppnimekirjas. 1969. aastal Dublinis sündinud Emma Donoghue on kirjutanud romaane ajaloost ja tänapäevast, hulganisti novelle, kirjandusloolisi teoseid, näidendeid ning tekste nii raadio kui televisiooni jaoks. Ta elab elukaaslase, poja ja tütrega Kanadas. Donoghue teoseid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.

Kui sageli juhtub, et sulle pakutakse võimalust oma elu pikendada? Helistatakse veidi pärast kella kahte öösel. Noor, kuid ravimatult haige mees võtab telefoni vastu ja üks hääl ütleb: „Meil on teie jaoks sobiv doonorelund.” Seda kõnet on ta oodanud, seda kõnet on ta kartnud. Kas ta peaks riskima? Kelle pärast tasub elada? Ja milline inimene on surnud, et sina saaksid edasi elada, võimalik, et teistsugusena kui enne? David Wagner on kirjutanud liigutava, mõtlemapaneva, elutarga raamatu eksistentsiaalsest köieltantsust. „Elu” (Leben) võitis 2013. aastal Leipzigi raamatumessi auhinna.