Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1145

Hiljaaegu lahutatud uusmeremaalane Sam Nola naaseb Londonisse, kus ta 20. eluaastate alguses oli veetnud paar aastat. On 2003. aasta algus ja mõlemal pool Atlandi ookeani on kõige olulisemaks teemaks Iraagi sõda. Ent Sami jaoks pole elu kunagi olnud parem: tema täiskasvanud tütar soovib isaga suhteid üles soojendada ning Samil on käsil mitu tulutõotavat projekti pangandussektoris. Ent kui ta saab teada, et ühe nädala sees on surnud tema kaks sõpra, hakkavad täiuslikku ellu tungima mõrad… C. K. Stead on Uus-Meremaa prosaist, luuletaja ja kriitik, ta on kirjutanud romaanid „Mansfield” ja „Mu nimi oli Juudas”. 2010. aastal võitis ta ajalehe Sunday Times lühijutu auhinna.

2002. aasta sügis. Kurt Wallander on otsustanud lõpuks tegutsema asuda ja Mariagatani korterist ära kolida. Vaimusilmas terendab üksikus kohas asuv maamajake ja seltsiliseks võetav koer. Ühe kolleegi soovitusel sõidab Wallander müügis olevat maja vaatama, kuid kohapeale jõudes ja ümbrust uurides teeb ta kohutava avastuse: vihmad on tagaaias maa seest välja uhtunud käe skeleti. Maja tagant aiast leiab Wallander sinna maetud surnukeha, seejärel veel teisegi. Unistus oma majakesest muutub peagi õudusunenäoks. Asja tuleb loomulikult uurima hakata ja kriminalistid tuvastavad, et laibad on maapõues olnud juba pool sajandit. Kuid kes need inimesed olid? Ja kuidas on võimalik, et keegi nende kadumist ei märganud? Mõistatuse lahendamiseks tuleb Wallanderil ja tema kolleegidel ajaloosse kaevuda. Jäljed viivad tragöödiani, kus on raske otsustada, kes on õieti ohver ja kes kurjategija. Raamatu teine osa – „Wallanderi maailm” – tutvustab lühidalt kõiki Wallanderi lugusid ja nende tausta, lisaks sisaldab see ka kultuurilisi viiteid, ulatuslikku isiku- ja kohanimederegistrit. „Käsi” paneb sarjale lõpliku punkti: autor on kinnitanud, et raamatuid, mille peategelaseks on Kurt Wallander, rohkem ei tule.

"Kolm naist" on Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Peategelase Jaan Järvalase elukäiku vaadeldakse alates Treffneri gümnaasiumist möödunud sajandi algul kuni sügiseni 1944. Käsitletakse tema suhteid naistega, samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust. Põhjalikult ja tõetruult kujutatakse nii Vene kui Saksa okupatsioonide aegu Eestis, vastupanuliikumist ja Otto Tiefi valitsuse loomist, milles autor ka ise osales, ning neid põhjusi, mis viisid peategelase kodumaalt lahkumiseni. Eestis ilmub raamat esmakordselt. Oskar Lõvi sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas, kasvas üles Järvamaal. Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis, mille lõpetas agronoomina. Oskar Lõvi oli mitmete Eesti suurettevõtete – OÜ Eesti Lihaeksport ja OÜ Eesti Piim asutaja ning direktor. 1944. a septembris põgenes O. Lõvi Rootsi, sealt asus perekond hiljem Kanadasse. Ajavahemikus 1956-1962 oli Lõvi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis majandusministriks. Kirjutama ja oma töid avaldama tiivustas teda Artur Adson, kuid kõige enam Aino Kallas, kelle meelest O. Lõvi tugevus oli tema teoste dramaatilisuses. Oskar Lõvi on avaldanud mitu romaani, mälestusi, kirjutanud rohkesti artikleid kirjanduse, ühistegevuse, majanduspoliitika ja muudel teemadel.

Layla on ilus ja eluvõõras kurdi tüdruk, kes eksib tahtmatult oma suguvõsa reeglite vastu ning määratakse seetõttu surma. Tänu oma vennale pääseb ta napilt karistuse täideviimisest ja nii algabki põgenemine läbi Euroopa, kannul kättemaksuhimulised veresugulased. Lõpuks jõuab Layla välja põhjamaisesse heaoluühiskonda, kuid siingi ei oota teda just kõige magusam põli. Ida irratsionaalsed kombed satuvad vastamisi Lääne silmakirjalikkuse ja võltsempaatiaga ning nende vahel püüab ellu jääda üks nääpsuke kurdi tüdruk, kes pole jõudnud õieti ellugi astuda. Jari Tervo (s 1959) on üks tuntumaid ja edukamaid Soome kirjamehi, kes on praeguseks avaldanud lisaks luule- ja novellikogudele neliteist romaani (neist eesti keeles varem ilmunud „Minu suguvõsa lugu“ (2002) ja „Troika“ (2010). Lisaks raamatutele ja kirjatööle ajakirjanduses on Tervo kogunud tuntust televisioonis, osaledes populaarses saates „Uutisvuoto“ („Teletaip“). Nii Tervo ajakirjanduslikke sõnavõtte kui ka ilukirjanduslikke teoseid iseloomustab täpne huumor ja satiiriline meelelaad. Tervole on omane Soome ühiskonna teravmeelne ja sageli sarkastiline lahkamine. „Laylas“ on tema toon tavapärasest tõsisem ja teemadering lai – rahvusvaheline inimkaubandus, kultuurilised erinevused ja sellega seotud kinnisideed, naise positsioon ühiskonnas ning sotsiaalne kitsikus laiemaltki.

Ühel vihmasel õhtupoolikul jääb Georgi tüdruksõber kadunuks ja tema otsingud vallandavad (või näivad vallandavat) sündmuste kaskaadi, mis haarab endasse elutüdinud rockstaari Blutussovi ja ideaalse pornofilmi tegemisest unistava noormehe Arkadi. Ühel hetkel ristub kõigi nende tee salapärase Veekandjate liikumisega. Liikumisega, mis detailides näib nii õige ja mida selle liider nimetab ideaalseks liikumiseks, kuna selle eesmärgiks on liikumine. Tegevustiku käivitanud cherchez la femme asendub peagi Allikate otsinguga nii otseses kui ülekantud tähenduses ning miski ei toimu päriselt nii, nagu näib. Esimese Veekandja ja Georgi, kes arvab oma tüdruku sektile kaotanud olevat, saatused on nende endi teadmata saja erineva niidi või veenirega teineteise külge seotud.

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…

20. sajandi kõige kuulsam ja väidetavalt Suurbritannia kõige mainekam peaminister Winston Churchill on nüüdisajaloo ikoonkuju. Ent kuigi ta oli poliitika esirinnas peaaegu kuuskümmend aastat, ei mäletataks teda ei kellegi muu kui väikese tegelasena Suurbritannia valitsuste jätkuvas draamas, kui poleks olnud II maailmasõda. Briti poliitik, ajaloolane ja kirjanik Roy Jenkins analüüsib oma suurepärases ülevaates Churchilli erakordse isiksuse kõiki tugevaid ja nõrku külgi. Toetudes oma kogemustele ja ulatuslikele teadmistele Suurbritannia poliitilisest ajaloost, kirjeldab ta Churchilli parlamentaarset karjääri läbi valimiskampaaniate, liitlaste vaheldumise, läbikukkumiste ja kõrgpunktide. Selles raamatus on pööratud peamist tähelepanu Churchilli poliitikuelule ja näidatud, kui suured olid tema parlamentaarsed kogemused. Peaaegu kuuskümmend aastat, alates Lõuna-Aafrika Vabariigi moodustamisest ja lõpetades raudse eesriide tekkimisega, keerles tema elu Westminsteri ümber. Jenkins kujutab sügava poliitilise mõistmisega nende aastate vaimu, hinnates samal ajal ka Churchilli tegevust viljaka kirjamehena. II maailmasõja käiku ja sündmusi on jälgitud üksikasjalikult, tuletades meile meelde, millisel noateral seisis Suurbritannia aastatel 1939–1941. See raamat näitab, et Churchillil oli sõja võitmises ja Suurbritannia püsimajäämises oluline kaal. Seda teadmiste sügavuselt ja silmapaistvalt stiililt erakordset raamatut elustab huumoritunne ja tõstab esile süüviv vaimsus. NB! Eraamat on paberväljaande juurde kuuluvate illustratsioonideta.

14-aastase Susani elu on pärast onu surma täielikult pea peale keeratud. Tema isa on venna kaotuse tõttu sügavas depressioonis ning otsib oma leinas lohutust alkoholist. Üks õnnetus järgneb teisele. Isa kaotab töö ning pere jääb oma kodust ilma, isa ja ema vahelised suhted ei ole enam endised. Susani ja tema noorema venna Rasmuse jaoks muutub olukord täiesti väljakannatamatuks. Üha sagedamini keerleb tüdruku peas mõte: kui ma ometi suudaks välja selgitada, mis täpselt juhtus ja kes on onu surmas süüdi… Ehk aitaks see isal juhtunuga leppida ja mustast august välja rabeleda? Miks pidi keegi Tarmo tapma?! See küsimus keerles meil kõigil peas terve aasta ning kogu lugu hävitas meie peret järjepideva visadusega. Paps hakkas varsti pärast neid jubedaid uudiseid jooma ning mida aeg edasi ja mida rohkem ta politseilt kuulis, et tulistajat pole ikka kätte saadud, seda hullemaid tuure tema joomingud võtsid. Olgu öeldud, et paps pole kunagi karsklane olnud, aga mitte iial pole ta joonud sel kombel nagu nüüd. Nähes teda hilisõhtuti uksest sisse tuikumas, mõtlesin tihtipeale, et talle ei lähe enam mitte miski korda. Ka meie mitte. „Halloween” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel III koha.

Eliitkooli 11. klassi õpilase Miia arvates on tähtis olla parim kõiges, mida teed. Tema jaoks on kõige olulisem asi tantsimine. Ent see muutub, kui elu armastuse Taneliga tähistatud romantiline sõbrapäev lõpeb ettekavatsematult – rasedusega. Kuidas noored ootamatus olukorras hakkama saavad? Milliseid üllatavaid külgi näitavad neid ümbritsevad inimesed? Ja kas ootamatult Miia ellu ilmuv Steven muudab loo veel keerulisemaks või aitab selle hoopis lahendada? Praegusel hetkel tundsin, et kõik on muutunud. Jah, ma jään alatiseks oma vanemate lapseks, aga see väike abitu olevus on siin minu pärast. Ainult seetõttu, et mina otsustasin, et ta ikkagi peab siia ilma sündima. See tähendab, et nüüd on minul vastutus selle eest, mida see ilm talle pakub. Mina vastutan selle eest, et tema tulek siinpoolsusesse oleks põhjendatud. Paljudele oleks lihtsam olnud, kui oleksin otsustanud aborti teha. Äkki oleks mul endal ka lihtsam olnud. Aga ma ei teinud, seega olen süüdi, et minu poeg peab siinses kurjas ja kurvas maailmas hakkama saama. Minu ülesanne on näidata talle selle elu helgemat poolt. Ja seda ma kavatsen ka teha! Ma luban sulle, väike poiss, et koos saame kõigega hakkama! Heli Künnapas on varem avaldanud noorteromaani „Lõpupidu” ja täiskasvanutele „Homme on ka päev”.

Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teedrajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikum arvutiviirus, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatunud võimsa arvutiviirusega ja ainus võimalus teda päästa on leida viiruse looja.

Samal ajal, kui HP Mängu raudsest haardest välja püüab rabeleda, alustab Rebecca uut karjääri PayTagi kasvava IT-impeeriumi turvaosakonnas. Kuid vanast pangaseifist leitud esemed tekitavad talle muret, ning taas on ta sunnitud abi palumiseks pöörduma salapärase Tage Sammeri poole. Kas too on tõepoolest isa vana sõber, või on asi nii, nagu HP väidab – tegelikult on Sammer MänguJuht? Ja kes on õigupoolest need Mängust lahkunud Mängijad, kes HP-d taga ajavad; mida nad temast tahavad, ja veelgi tähtsam: milline on lapsepõlvesõbra Mange Sandströmi, alias Farook Al-Hassani osa kogu loos? Sel ajal, kui Stockholmis valmistutakse järjekordselt printsessi pulmadeks, satuvad HP ja Rebecca taas eluohtlikule rajale. Aga kui tegelikkus on kõigest mäng, kuidas siis eristada sõpru vaenlastest? Või kas vaenlane võib hoopis sõbraks osutuda? [bubble] on teravalt tänapäevane thriller teemal, kuidas digitaalse järelevalve tingimustes püütakse tekitada turvalisi mulle, olgu nendeks siis pangaseifid või hiiglaslikud serverihallid. Kuid nii väikestel kui ka suurtel mullidel on üks ühine omadus – varem või hiljem need lõhkevad…

Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.