Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1082

Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis –, paistab tema debüütromaan silma ka oma stiilivõtetega.

Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja (2006–2011) kõnede ja kirjutiste kogumik “Suurem Eesti” hõlmab kaalukama osa selle ajavahemiku umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud tekstide – kokku neli tosinat – valikukriteeriumeiks said ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta pikkuses ajalõigus.

Siberis elav vene kirjanik Vadim Makejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.

Stalin oli seadnud 1939. aasta novembris alanud Talvesõjale eesmärgi, mille täitumist uskus ka lääneriikide ajakirjandus. Nõukogude Liit pidi mõne päeva jooksul Soome vallutama. Sellegipoolest alustasid väiksearvulised ja kehvasti varustatud Soome väed mitmekordselt tugevama Punaarmee vastu kaitsesõda. Kui detsembris Stalini 60. sünnipäeval võitlus Soome pärast alles kestis, oli kogu maailma juba haaranud poolehoid ja imetlus põhjamaa väikerahva ja selle saavutuste vastu Milles peitus eduka Talvesõja saladus? Kes üldse olid need järeleandmatud soomlased? Kuidas sündis Talvesõja ime? Vaadeldes selle sõja erinevaid aspekte diplomaatilistest personaalseteni, püüab Ameerika ajaloolane Gordon Sander kaasahaaravas loos nendele küsimustele vastust leida.

Valimik jaapani novelli isaks tituleeritud Akutagawa Ryūnosuke (1892-1927) tekstidest. Kogumik sisaldab juba varem ilmunud tõlkeid autori kuulsaimatest novellidest, aga ka uustõlkeid eesti lugejale seni veel tundmata, kuid maailma novelliklassikasse kuuluvatest teostest. Tõlkevalikus on esindatud kõik Akutagawa loomingu põhiteemad: kiretu vaheduse ja harvaesineva psühholoogilise tabavusega manatakse lugeja ette väikese inimese elu keskaegses ja autori kaasaegses Jaapanis, tagakiusatud jaapani kristlaste maailm ning see, mis toimub autori enese hullumeelses peas. Ryunosuke Akutagawa sündis 1892. aastal Jaapanis. Et ta ema läks peagi pärast poja sündi hulluks, kasvas poiss ema venna peres ja sai onult ka oma perekonnanime. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba varases eas. 1914. aastal asutas Akutagawa koos koolivendadega kirjandusajakirja, kus nad avaldasid nii W.B. Yeatsi kui ka Anatole Francei tõlkeid, aga ka omaenda kirjutisi. 1915. aastal avaldas ta oma esimese lühijutu Rashomon ühes kirjandusajakirjas ning seda pandi tähele. Võib öelda, et sellest algas ka Akutagawa tõsisem kirjanikukarjäär. Kartes, et ta on pärinud ema vaimuhaiguse, sooritas Akutagawa 35-aasta vanuselt enesetapu. Tema kirjanduslik pärand koosneb 150 lühijutust.

Tuntud Rootsi krimikirjaniku Henning Mankelli (s 1948) romaan saab alguse 1992. aasta 24. aprilli pärastlõunal, kui väikelinnas Ystadis kaob jäljetult kinnisvaramaakler Louise Åkerblom. Samal ajal kavandab fanaatiliste buuride rühm teisel pool maakera Lõuna-Aafrikas juhtiva poliitiku atentaati, et sellega peatada riigi demokratiseerimisprotsess. Kinnisvaramaakleri kadumist uurima hakanud kriminaalkomissar Kurt Wallander mõistab, et tegemist pole tavalise juurdlusega. Louise Åkerblom on pealtnäha õnnelikus abielus olev kahe lapse ema, lisaks veel ka metodisti kiriku liige. Asi muutub veelgi keerulisemaks, kui naine leitakse jõhkralt tapetuna ning kuriteopaigalt avastatakse juhuslikult must maharaiutud sõrm. Kurt Wallander seisab silmitsi oma senise karjääri kõige keerukama ülesandega. Pärast seoste avastamist Lõuna-Aafrikas ette valmistatava vandenõuga kasvab tema abitustunne veelgi. Mõrvaloo kiirest lahendamisest ei sõltu seekord vaid mõne üksiku inimese heaolu – nüüd on Ystadi politseiniku kätes sadade tuhandete inimeste saatus…

Raamatus jutustab oma lugu naistaksojuht, kes on sattunud selle ameti peale, sest ta surnud armastatu pärandas talle oma takso. Ette tuleb mitmesuguseid juhtumeid, mõned neist jäävad talle rohkem, mõned vähem hinge. Päris raamatu alguses aga viib elu ta kokku enesetappu kavandava mehega, kes õnneks sellest kavatsusest loobub. Küll aga jätkub ta tutvus taksojuhiga ja tutvusest areneb vähehaaval midagi rohkematki…

Üheksa kunstmuinasjuttu Oscar Wilde’lt.

Algaja nõid Tiffany Aching annab järele oma jalgade kihule ja läheb Talvesepaga tantsima ning nüüd on Talvesepp temasse armunud. Tiffanyle sajab sõna otseses mõttes kaela kingitusi – lumehelbeid, lumikellukesi…Sellise kõrvetavalt külma armastusega hakkama saamine on juba iseenesest kolmeteistkümneaastase Tiffany jaoks üsna keeruline, aga lisaks tuleb tal hoolitseda ka oma igapäevaste tööde ja tegemiste eest. Kui ta aga oma suhteid Talvesepaga klaaritud ei saa, pole võib-olla igapäevaseid toimetusigi enam, sest kõiki ümbruskonna inimesi ootab igavene talv. Õnneks on Tiffanyl siiski vaprad abilised – tillud vabamehed, kes ei jäta oma moori üksi talvega võitlema.

Alguses… … lõi Arnold Co (as. 1905) Kaubamaja. Vähemalt uskusid nii tuhanded noomid, kes olid paljude põlvkondade kestel elanud Kaubamajas, millest oli saanud nende maailm. Maailm, millel on katus ja seinad. Kuid ühel päeval tulid Kaubamajja veoautoga viimased noomid, kes olid välja elama jäänud. Nemad teadsid väga hästi, mis on tuul ja vihm. Just sellepärast üritasidki nad nende eest pääseda. Uustulnukatel oli kaasas Asi. Keegi ei mõistnud täpselt, mis asi Asi on. Ta ise ütles, et on mõtlev masin ja et ta kuuleb, kuidas elekter räägib, ja muuhulgas rääkis elekter seda, et kolme nädala pärast lõhutakse Kaubamaja maha. Pärast mitmeid katsumusi õnnestus noomidel viimaks lahkuda. Nad leidsid künka varju peidetud mahajäetud karjääri ja kolisid sealsetesse lagunenud hoonetesse sisse. Seejärel, nagu nad teadsid, pidi kõik hästi minema. Neid ootas, nagu nad kuulnud olid, uus ja helge koidik. Muidugi polnud suurem osa noomidest koidikut näinud, olgu see siis helge või mitte, aga kui nad oleksid olnud seda näinud, siis oleksid nad teadnud, et uutele ja helgetele koidikutele järgnevad pahatihti pilvised päevad. Kohatiste paduvihmadega… Ilmunud oktoobris 2008

Kas argipäevast hõivatud tegelikkuses võiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Leo Leike postkasti jõuavad eksikombel kellegi tundmatu Emmi Rothneri e-kirjad. Mees vastab viisakusest. Ja kuna Emmile tundub mees ligitõmbav, kirjutab ta vastu. Peagi möönab Leo: „Te huvitate mind meeletult, kallis Emmi! Kuid ma tean ka seda, kui absurdne säärane huvi on.” Ja veidi aja pärast tunnistab Emmi: „Teie read ja minu riimid nendele – need annavad kokku mehe, keda ma äkitselt kujutlen, et selline võib olla, et keegi selline on päriselt olemas.” Paistab, et küsimus on veel vaid ajas, millal toimub nende esimene tõeline kohtumine, kuid see küsimus erutab mõlemat nii väga, et nad pigem viivitavad vastamisega. Pealegi on Emmi õnnelikult abielus. Ja Leo seedib parasjagu nurjunud suhet. Ning üldse: kas saadetud, vastu võetud ja salvestatud lembetunded peaksid kohtumisele vastu? Ja mis siis, kui jah? Daniel Glattauer on sündinud 1960. a Viinis ja on alates 1985 tegev ajakirjanikuna ja kirjanikuna, alates 1989 päevalehe Der Standard juures. Teoseid: Der Weihnachtshund (2000), Die Ameisenzählung (2001), Darum (2003), Die Vögel Brüllen (2004).

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.